Selle nädalavahetuse Paris-Roubaix' eel vaatab jalgrattur, kuidas viis eelmist võitjat klassikakuningannaks valmistusid
Paljude sõitjate jaoks on pühapäevane Paris-Roubaix kevadklassikute kampaania fookuspunkt, mis on hooaja avaetapi peamine sihtmärk. Seda silmas pidades mõtlesime, et vaatame üle, kuidas viis eelmist võitjat on oma võistlusprogrammi üles ehitanud ühepäevase klassika eel.
Aastatele tagasi vaadates on selge, et Põhjapõrgus pole ühtset edu valemit. Mõned meeskonnad ja ratturid on püüdnud kaasa lüüa võimalikult paljudel võistlustel, sõites igal ühepäevasel võistlusel, kus on hea mõõdupuuks ette nähtud mõned etapivõistlused. Teised on võtnud palju vabama lähenemisviisi.
Eelmise aasta meister Peter Sagan püüdis midagi vahepealset. Ta jättis vahele klassika avanädalavahetuse Omloop Het Niuewsbladis ja Kuurne-Brüssel-Kuurnes, alustades kampaaniat Strade Bianche'is, kus saavutas kaheksanda koha.
Ta sõitis seejärel Tirreno-Adriatico, kus ta saavutas kolmel eraldi etapil teise koha, oli Milan-San Remos kuues ja E3-Harelbeke 26. koht. Seejärel võitis ta Gent-Wevelgemis, mis tegi temast lemmikuks kaitsta oma 2017. aasta Tour of Flandersi tiitlit.
Slovakk oli samuti kursil seda teha, kuni ta kukkus Oude Kwaremontil viimasel 16 km-l pärast seda, kui sai trellidest kinni reelingutele ebakindl alt rippuma jäetud mantli. Lõpuks veeres ta kuuendaks, kuid oli selgelt olnud heas vormis, mille ta siis järgmisel nädalal oma esimeseks Roubaix võiduks konverteeris.
Minge tagasi 2017. aastasse ja Greg Van Avermaet sõitis peaaegu iga kalendris märgitud Cobbled Classicuga, võites ka neist suure hulga. Kehatas õlgu mitmeaastase pruutneitsi maine eest, tõusis ta poodiumil Omloop Het Nieuwsbladis, E3 Harelbeke'is ja Gent-Wevelgemis, enne kui lõpetas suurepärase ühepäevase hooaja võiduga Roubaix's.
Teel saavutas ta teise koha nii Flandria tuuril kui ka Strade Bianche'il ning suutis isegi Tirreno-Adriaticos võistkondliku ajasõidu võita.
Skaala teises otsas lähenes 2016. aasta võitja Mat Hayman oma Roubaix'i ülesehitusele otsustav alt käed-lahku. Ka mitte omal soovil – ta murdis oma rangluu avariis väga varakult hooajal, mistõttu ta ei osalenud peaaegu kogu kevadklassika kampaanias.
Selle asemel veetis ta tund-tunni järel turbotrenažööri kallal ukerdades, et enne klassika lõppu end vormistada.
Pariis-Roubaix tähistas tema suurt naasmist pelotonisse ning pärast tugevat sõitu, taktikalist kavalust ja pisut õnne saavutas ta võidu kõigi aegade suurima Roubaix' sõitja Tom Booneni ees.
Kui Hayman kõrvale jätta, on kõik teised Roubaix' võitjad viimase viie aasta jooksul sõitnud kas Pariis-Nice'i või Tirreno-Adriatico vahel nädalase ettevalmistustööna, enne kui ajakava kitsendasid ühepäevaste võistlusteni. nende kevadkampaaniates.
Näiteks 2015. aasta Roubaix võitja John Degenkolb alustas Milano-San Remos, mille ta võitis, enne kui sõitis E3 Harelbeke, Gent-Wevelgemi ja Tour of Flandria peamistel munakivivõistlustel ning kasutas seda platvormina võit Roubaix's järgmisel nädalal.
2014. aasta üllatusvõitja Niki Terpstra ajakava oli samuti väga munakividele orienteeritud, sealhulgas Dwaars Door Vlaanderen (mille ta võitis), järgnesid E3, West Vlaandereni Driedaagse (etapivõistlus) ja Flandria ringreis nädala jooksul.
See oli väga intensiivne ajakava, kuid selline, mis sobib paadunud hollandlasele.
Fabian Cancellara, kes võitis 2013. aastal, ja Tom Boonen, kes võitis 2012. aastal, jagasid samuti sama ajakava, sõites Milano-San Remo, E3, Gent-Wevelgemi, Flandria, Scheldeprijs ja Roubaix vahel.
Huvitaval kombel on nad kaks viimast Roubaix' võitjat, kes on Scheldeprijs'i oma ajakavasse lisanud. Võistlus langeb kesknädalasse Flandria tuuri ja Paris-Roubaix' vahel.
Viimastel aastatel on sprinterite võidusõit saavutanud liiga riskantse maine, kuna igasugune avarii või muu äpardus võib välistada Pariisi-Roubaix’ stardijoonele jõudmise vaid neli päeva hiljem. Näiteks tänavuse väljaande seas olid pühapäeval oodatavatest esinejatest vaid Sep Vanmarcke, Nils Pollit ja Ian Stannard.
Üldiselt on selge see, et algaja jookseb Roubaix' munakividel võidule harva ja on peaaegu kirjutamata reegel, et Roubaix' võitmiseks peab olema seal varem esi10 kottinud.
Hayman, Van Avermaet ja võitjad veelgi kaugem alt, nagu Magnus Backstedt ja Johan Vansummeren, teenisid kõik oma tasu, enne kui neile anti võidukivi.
Selle võistluse valdamiseks on vaja kogemusi, tugevaid jalgu ja iial ütlemata suhtumist.
Teil on vaja ka tohutut õnne (küsige lihts alt Haymanilt, Vansummerenilt ja Stuart O'Gradylt) ning iga munakivide komplekti õiget asetust.
Eelmised võitjate ajakavad
Sagan (2018): Tour Down Under, Strade-Bianche, Tirreno-Adriatico, Milano-San Remo, E3-Harelbeke, Gent-Wevelgem, Flandria ringreis
Van Avermaet (2017): Omloop Het Nieuwsblad, Kuurne-Brüssel-Kuurne, Strade Bianche, Tirren-Adriatico, Milano-San Remo, E3 Harelbeke, Gent-Wevelgem, Flandria ringreis
Hayman (2016): Pariis-Roubaix
Degenkolb (2015): Milano-San Remo, E3-Harelbeke, Gent-Wevelgem, Flandria ringreis
Terpstra (2014): Dwars Door Vlaanderen, E3-Harelbeke, Driedaagse, Flandria ringreis
